2017. aasta suve kokkuvõtted

Mulle meeldib väga taimi ja aiavaateid pildistada, tihti ei jõua aga neid kõiki fotosid suvel arvutisse tõmmata, sest veel enam meeldib mulle suve aias, mitte arvuti taga nautida. Nüüd sügisel on neid pilte jahedate ilmadega väga mõnus sorteerida. Piltide tegemine oleks justkui suvel  talvevarude kogumine, mille energiast saab külma aja üle elada.  Alljärgnevalt mõned pildid  ja kokkuvõtted suvisest maakodus toimetamisest.

Kukemagun  käitub siin peenras rohkem kui umbrohi, aga õnneks seeme sellest peenrast kaugemale ei ole levinud. 

Muudatused maakodu pargis

Selle aasta kevad algas pargis uutele peenardele istutusplaanide koostamisega. Põhjus, miks  uued peenrad said rajatud oli see, et asendada suvel nagunii kõrbema kippuv muru millegi sisukamaga. Väga põnev oli neid koostada, sest mõelda tuli nii mitmele asjale korraga, kuniks lõpuks paberil hea tulemuseni jõuad. Näiteks, millal konkreetne liik õitseb? Kas sellel ajal õitseb tema kõrval  veel keegi ja kas nad omavahel sobivad puhmiku kuju, lehestiku, õite kuju ja värvi poolest? Kui palju ruumi peaks igale liigile jätma? Kas kõrgused sobivad?  Kas peenardes on kevadised, suvised ja sügisesed õitsejad piisavalt ühtlaselt jaotatud? Mustreid peenrale kandes on veelgi rohkem ärevus hinges ja ei jõua oodata seda, milline näeb istutatud peenar reaalselt paari aasta pärast välja. Üldiselt valisin peenardele  aeglase levikuga liigid, mõne väikse erandiga. Sellised suured istutusalad lihtsalt ei saa lubada endale maa-aluste risoomidega kiiresti levivaid liike, kes ilma sekkumiseta oma naabreid välja kipuvad sööma.

Kevadel rajatud istutusala õhtuvalguses, pildil paistva peenra kogupikkuseks on 60 meetrit

Kevad ja suve algus möödusid taimede jagamise ja istutamise tähe all, ja suvel vajasid uued istutusalad mitu korda rohimist. Püüdsime maad võimalikult vähe häirida peale istutamist, et umbrohtude seemnepangast seemneid võimalikult vähe idanema ärgitada.  Enamus rohimist sai tehtud käsihargiga, kahte peenrasse oli jäänud ka mitmeaastaste juurumbrohtudena veidi orasheina ja muid kõrrelisi, millel püüdsin eemaldada eriti ettevaatlikult ja neil hoidsin terve suve silma peal.

 Uute istutusalade puhul katsetasin esimest korda välismaalt tellitud paljasjuursete püsikute istutamist otse kasvukohale. Selle põhjuseks oli hinnas kokkuhoid, sest istutusalad olid nii suured.  Samuti tahtsin istutada igat liiki ja sorti suurema laiguna (5-15 taime samast liigist), sest suur ala nõudis suuremaid värvilaike. Tellitud paljasjuursete taimede kogus kogu taimmaterjalist oli umbes 70 %, ülejäänud materjal oli kas enda taimede jagamise  või seemnest  kasvatades  saadud. 

Üheaastane põld-varesjalg, mis kasvab meil heinamaal looduslikult, on leidnud endale uue peenra näol vaba niši ja ma lubasin tal veidikeseks jääda. Mul ei ole selle vastu midagi, kui ta peenral tühjad kohad täidab

 Paljasjuursed taimed istutasin aprilli keskpaigas just enne seda hilist külma ja lund, mis sellel aastal kevadel alla sadas. Kõigil neljal peenral ( kokku 360 m2 ) oli muld erineva lõimise ja viljakusega, nii sai valitud igale peenrale  sõltuvalt kasvukohast sobivad taimed. Kuna mulle meeldib ka eksperimenteerida taimede kasvukohtadega, sai ka katsetatud taimede istutamist mitmele erineva mulla viljakuse ja niiskusrežiimiga kasvukohale.   Istutatud  sai kokku umbes 1500 püsikut ja kadu paljasjuursete taimede hulgas oli esimesel kasvuaastal nii mõnegi liigi puhul märgatav.  Siiski ootan järgmise suve alguseni, et teha lõplik kokkuvõte. Ma tahan näha, millises seisus on peenar peale ühe talve üleelamist ja võrrelda enda poolt paljundatud ja Hollandit tellitud samast sordist taimede kohanemist . Oh tuleks juba see kevad rutem…

Odaja raudürti istutasin hajusalt peenrasse, et ta esimestel aastatel tühimikud täidaks

Peale suurte istutusalade, sai selle suve alguses veel parki juurde istutatud kaks pikka rivi Faasseni naistenõgeseid ja lisatud neile rividele ka pisut valget hariliku härjasilma näol.  Kuna puhmikud said väga väikeseks jagatud, siis sellel aastal efekti ei ole, küll aga kindlasti juba järgmisel aastal.  See saab olema suurepärane vaatepilt. Tuleks see kevad vaid rutem…

Faasseni naistenõges `Walker`s Low` koos luht-kastevarrega. Tellisin 100 taime sordist `Goldtau`, sain hoopis põhiliigi sarnaste tumedate pähikutega, millega ei olnud arvestanud, ilmselt lähevad üles kaevamisele. 

Vitsjas kukesaba (pildidl lillakasroosa) on üks mu lemmikuid oma pika õitsemise, õrnade õisikute ja äärmiselt tolerantse taimena, kes kasvab nii niiskemal kui ka kuivemal mullal suurepärasel. Siin sort `Dropmore Purple`. Paistavad ka üksikud kahkja siilkübara õied, malve `Elsie Heugh` ja helekollane on kollane karikakar `E.C. Buxton`

Punane pusurohi (Eesti looduslik liik) ja metssalvei kooslus. Punane pusurohi õitseb äärmiselt pikalt. Helesinine siberi iirise sort `Soft Blue`.

Suve alguse lemmik kooslus kortslehtedest ja metssalveidest. Kui kortslehe õisikud peale õitsemist tagasi lõigata, õitseb ta suve lõpul uuesti.

Järgmisena tuleb juttu valgest peenrast.