See
on huvitav, kuidas mõnikord kellegi mõtetest ja unistustest sinu
omad saavad. Seda on minul mitmeid kordi juhtunud, kui olen teise
inimese mõtte reaalsuseks teostamisega heas „vooseisundis„.
Juhtus ka nii selle valge peenraga. Nimelt oli mõte valgest peenrast
minu ämma ammune unistus. Olin teda mitmeid kordi sellest kuulnud
rääkimas, kuid polnud seni sellele suurt tähelepanu pööranud.
Mulle tundus siis kuidagi igav panna peerale vaid kahte värvi –
rohelist ja valget. Kui meie maakodus oli 2013. sügiseks valminud
suveköök ja selle lõunapoolsemal küljel haigutas igav murupind,
hakkasin ma oma mõtetes sinna üht lillepeenart looma. Ja just siis
tuligi mu ämm välja mõttega, et peenar võiks olla valge! Kas tuli
see sellest, et plaanisime mehega seda hoonet oma järgmise aasta
pulmade ajal kasutada või oli mul vaja uut väljakutset, igatahes
hakkas see mõte mulle järsku meeldima. Olin kunagi koondanud ühte
kaustikusse värvide kaupa püsililli ja otsisingi selle nüüd
välja. Nii saigi selle valge peenra mõte kõva häälega välja
öeldud ja kui siin peres midagi välja juba öeldud, tuleb see ka
kiiresti ära teha. Õnneks jäi pikk talv vahele, kus ei saanud
aktiivselt maad kaevata ja taimi istutada. Minul oli aega rahulikult
mõtelda ja planeerida. Alustustasin sealt, kust ilmselt õige pole
alustada, otsustasin joonistada ühe valge peenara paberile,
läbilõikes. See ei olnud meie tulevane lillepeenar, vaid lihtsalt
rühm valgeõielisi taimi, mis mulle meeldisid. Sellest joonistusest
oli mulle siiski kasu. Esiteks muidugi käe harjutuseks, sest
joonistada mulle meeldib. Suurelt jaolt aga selleks, et mõista, kui
oluline on ühevärvilise peenra puhul just lehtede ja õite
tekstuuriga mängimine.
Talve
jooksul sai ka taimeplaan valmis joonistatud, peenar ise pidi tulema
ristküliku kujuline, umbes 5 x6 meetrit. Selle järgi saigi siis
kevadel taimi istutama hakatud. Muidugi ostsin juba sügisel suurest
kannatamatusest kokku valgeid püsikuid. Soodsalt muidugi, sest
sügisesed allahindlused olid käes. Need istutasin aiamaale
talvituma ning sain sealt kevadel kohe kiiresti ettevalmistatud
peenrale istutada, seetõttu polnudki see väga halb mõte. See
peenra ettevalmistus tähendas seda, et sinna oli keegi juba sügisel
traktoriga toonud suhteliselt viletsat liivast mulda, mille ma siis
lihtsalt laiali ajasin. Mis siis ikka, panin igasse istutusauku
vastavalt taime vajadusele pisut head ja paremat, milleks oli
kõdusõnnik ja must viljakas muld. Loomulikult oli see 5 x 6
meetrine peenar nagu üks suur must auk, mis just nagu imes ostetud
taimi endasse. Poes olles tundus, et no rohkem küll ei mahu
peenrasse, kui aga taimed istutatud said, jäi ikka palju tühja
mullapinda. Suve keskpaigaks õnnestus mul enam vähem kogu peenar
taimedega katta. Peenraplaanist, mille olin talvel teinud, täpselt
kinni pidada ei saanud, sest käsi istutas ikka taimi tihedamini, kui
plaanil. Ja mõnikord tulevad need head mõtted peenral taimi
istutades, et mis kuhu paremini sobib. Proovin need uhked põõsad
silme ette manada, milliseks nad kord kasvavad, ja löön siis
sobivas kohas labida mulda.
Kui jõudis kätte peenra esimene sügis, olin ma vist küll pooled taimed juba peenras ümber tõstnud,
aga miks ka mitte, kui selleks on võimalus olemas. Seep see asja
juures kõige mõnusam ongi, et alati saad asju püsikupeenras ümber
tõsta. Muudkui proovida ja katsetada ja õppida tunnetama. Tuleb
tunnistada, et kuigi olles teadlik korduste ja suuremate gruppide
kaunist mõjust, nägi peenar välja päris kirju „ Tootsi
peenar”. Istutasin küll osa taimi kordustena, aga paljude taimede
puhul hakkas lihtsalt rahast kahju ning ma lohutasin ennast mõttega,
et küll ma paljundan ise juurde. Eri liike ja sorte sai sellesse
peenrasse üle 60! Suureks abiks oli taimedega ka minu ema Maie aiast (www.facebook.com/Maie Aed). Aitäh! Kindlasti ei ole mul plaanis tulevikus nii palju liike peenrasse. See peenar on aga ka minu jaoks taimeaabits, kus ma
õpin eri liikide ja sortide üksteisega sobivust, õpin tekstuure ja
vorme omavahel sobitama. Siin on üks pisut õnnetu pilt sellest, usun, et järgmisel aastal näeb see peenar juba mitu korda parem juba välja.
Pean
tunnistama, et istutasin taimed suhteliselt tihedalt. Aga ilmselt
teevad ka talv ja vesirotid mõnele taimele säru ning ongi pisut
ruumi jälle juures. Kõige rohkem kardan ma metssalveide pärast,
sest eelmine kevad avastasin ma õudusega, kuidas vesirotid olid
pargis paljudel neist juured ära söönud, nii et auk oli vaid
mullas järgi. Loodan siiski, et nad minu peenart üles ei leia.
Esimese
aasta peenar näeb alati suhteliselt niru välja, siiski tekkisid mul
juba oma kindlad lemmikud, mida kindlasti loodan kevadel elusana
näha. Kauaõitsevatest said mulle vaieldamatuks lemmikuks metssalvei
`Schneehugel`,
seda on mul peenras üle 10 taime. Seemnest ta ei paljune kahjuks
mul, paljundan jagamise teel.Erinevalt sinistest metssalveidest
õitseb see suuremal või vähemal määral kogu aeg. Pika
õitsemisega olid ka karpaadi kellukad ning harilik iisop. Ema
kurtis, et temal vajub hariliku iisopi puhmas laiali, võibolla olid
siis minu omad rohkem päikese käes. Ikkagi ju täispäike. Faasseni
naistenõges `Snowflake` jällegi valmistas pisut pettumuse. Ei ole
valgeõieline nii dekoratiivne, kui minu üks lemmikuid `Walker´s
Low`.
Lõputult
õitsev kaunitar oli ka võsa-raudrohi `The Pearl`. Ma ei sidunud
neid puhmaid üles, vaid lasin neil mööda maad lamanduda, nii et
tekkisid vahvad kuhikud. Need olid küll madalad ning pidin seetõttu
need sügisel peenras ümber tõstma, kuid nägid siiski väga
huvitavad ja õhulised välja.
Kõrgematest taimedest ei ole mu vaimustus üle läinud virgiinia
tonditupikust, mulle meeldib tema välimuse konkreetsus ning puhma
püstine vorm, mis kunagi ei lamandu. Õnneks valgeõieline sort/vorm
ei aja puhmast maaaluste risoomidega nii kiiresti suureks, kui teeb
seda roosade õitega sort. Kevadel panin ka suured panused viltuse
kilpkonnalille `Alba` peale, kuid tema otsustas mul selles peenras
kiratsema hakata. Poputasin teda sügisel uue parema mullaga, loodan,
et saab sellel suvel kasvamise hoo sisse. Kahjuks jääb
valgeõieline vorm põhiliigi (roosa) kasvule alla, ning ka selle
lehestik ei ole nii ilus tumeroheline ja läikiv. Veel
meeldisid mulle valgeõielised hiidiisopid oma püstise sammasja
kasvuga. Ma ainult ei tea, kas see on aniis-hiidiisop või kurd- ja
aniisi-hiidiisopi ristamisel saadud sort. Huvitav, kas viimane lõhnab
ka aniisi moodi?
Üks
taim, mida ma tahaks selle valge peenra ääri kaunistamas näha,
oleks valgeõieline sarvkannike. Tellisin isegi eelmisel kevadel
Chiltern
Seedsist
`Alba Minor`seemned, millest tõusis üles vaid kolm ning needki
kuivasid minu hooletuse tõttu kahjuks ära.
Siin Tartus puukoolides
ning internetist otsides ei leidnud valgeõielist. Loodan sellel
suvel kuskilt saada.
Oma
peenart sügisel vaadates jõudsin ikkagi mõttele, et mul pole
selles peenras fookustaimi, kõik on kuidagi pisut liiga kirju.
Proovin sellele probleemile sellel aastal lahenduse leida.
Toon
siia ära ka nimekirja taimedest, siin võib olla vigu.
| Alpi aster |
Aster alpinus |
`Albus` |
| Harilik raitaster |
Baltonia Asteroipes |
`Snowbane` |
| Tähtjas liatris |
Liatris spicata |
`Floristan White |
| Säbar kurereha |
Geranium renardi |
|
| Metssalvei |
Salvia Nemerosa |
`Schneehugel` |
| Viljatu kurereha |
Geranium cantabrigiense |
`Biokovo` |
| Verev kurereha |
Geranium sanguineum |
`Album` |
| Arensi astilbe |
Astilbe x arendsii |
`Diamant` |
| Jaapani astilbe |
Astilbe japonica |
`Lunar |
| Tunbergi astilbe |
Astilbe Thunbergii |
`Prof. Van der Wielen |
| Jaapani astilbe |
Astilbe japonica |
`Ellie` |
| Siberi iiris |
Iris sibirica |
`Alba` |
| Aed-Kukekannus |
Delphinium cultorum |
`Galahad` |
| Arensi astilbe |
Astilbe x arendsii |
'Brautschleier' |
| Purpur Siilkübar |
Echinacea purpurea |
`White Double Delight`, `Milkshake` |
| Aed-monarda |
Monarda didyma |
`Scheewittchen` |
| Viltune kilpkonnalill |
Chelone obliqua |
`Alba` |
| Arensi astilbe |
Astilbe x arendsii |
`Astary White` |
| Hubei ülane |
Anemone hupehensis |
`Pink Saucer` |
| Kõrge kukekannus |
Delphinium elatum |
`Pure White` |
| Suureõieline kukekannus |
Delphinium grandiflorum |
`White Butterfly ` |
| Kerakellukas |
Campanula glomerata |
`Alba` |
| Suureõiene kellukas |
Campanula persicifolia |
Snow White |
| Pööriskipslill |
Gypsophila paniculata |
`White` |
| Hulgalehine lupiin |
Lupinus polyphyllus |
`Festivall white ` |
| Valkjas mesiohakas |
Echinops sphaerocephalus |
‘Arctic Glow |
| Aniis-hiidiisop |
Agastache foeniculum |
`Alba` |
| Harilik iisop |
Hyssopus officinalis |
`Valge Mesi` |
| Lilla vägihein |
Verbascum phoeniceum |
`Roman Candles alba` |
| Mägimaran |
Potentilla crantzii |
|
| Muutlik aster |
Aster pringlei |
`Casino Montana` |
| Kellukas püramiidjas |
Campanula pyramidalis |
`White` |
| Laiguline leeklill |
Phlox maculata |
`Omega |
| Aed leeklill |
Phlox paniculata |
`David` |
| Purpur siilikübar |
Echinacea purpurea |
`White Swan` |
| Valgeõieline pojeng |
Paeonia lactiflora |
|
| Faasseni naistenõges |
Nepeta x faassenii |
`Snowflake` |
| Virgiina tonditupik |
Physostegia virginiana |
`Summer Snow` `Alba`? |
| Suureõieline härjasilm |
Leucanthemum maximum |
segu |
| Pikaleheline mailane |
Veronica longifolia |
`Schneeriesin` |
| Emajuurelaadne mailane |
Veronica gentianoides |
`Pallida` |
| Suureõiene käbihein |
Prunella gandiflora |
`Alba` |
| Harilik kitseenelas |
Aruncus dioicus |
|
| Karpaadi kellukas |
Campanula carpatica |
`Alba` |
| Must vägihein |
Verbascum nigrum var. Album |
|
| Suur tähtputk |
Astrantia major |
`Alba` |
| Korea kellukas |
Campanula takesimana |
|
| Võsa-raudrohi |
Achillea ptarmica |
`The Pearl` |
| Aed-kukekannus |
var. Album |
seemnest |
| Aed-hortensia |
Hydrangea paniculata |
`Kyushu` |
| Harilik tõrvalill |
Lychnis viscaria L. |
valge vorm |
| Lainjas hosta |
Hosta undulata |
|
| Harilik sinilatv |
Polemonium caeruleum |
valge vorm |
| Pehme kortsleht |
Alchemilla mollis |
|
