Linnaaia
peenraid olen sellel hooajal korrastanud kaks korda. Istutusalasid
juurde pole teinud ja uusi taimigi pole juurde istutanud, sest me
pole veel otsustanud, kas aed läheb maakütte panemiseks
kaevamisele või mitte. Tundub, nagu annaksid vanad õunapuudki
endast viimase hullumeelse saagi, et mitte koppa tee peale ette
jääda, jäid nad ju lõikamattagi sellel aastal seetõttu. Võib
olla siiski leiame mõne teise tee ja säästame neid, ei tea veel.
Raske on tegutseda sellises teadmatuses ja seetõttu on ka taimed
ootaval seisukohal. Samas on mul jällegi hea meel, et pole veel aia
kujundmist põhjalikult ette võtnud. Olen palju uusi teadmisi juurde
saanud taimeliikide ja sortide kohta, olen 3 aasta jooksul näinud,
mis siin aias hästi kasvab ja mis mitte ning silm on näinud
erinevas stiilis kujundatud peenraid nii siin kui Inglismaal. Mõte
ei hüppa enam ühe idee juurest teise vaid setib rahulikult. Panen
siia mõned pildid peenardest kevadest praeguse hetkeni. Nagu varemgi
öeldud, on enamus neist ajutised lahendused ja ootel. Siiski on nad
mulle rõõmuks, sest saan nende kallal kevadel ja sügisel
nokitseda, kui perega maalt linna kolime.
|
Varajane pojeng `Mollis`on üks mu lemmikuid |
|
Varasuvi varjulises peenras. Valget värvi annavad käoking tulikas, kurekellad ja ängelheinad |
|
Sama peenar juuli alguses. On astilbede valitsemise aeg. |
|
See ja järgnev pilt on tehtud samast kohast nädalase vahega. |
|
Angervaksad ja kukesabad alustavad |
|
Ilu mis välja ei paista |
|
Kevadine tulpide aeg koos õunapuude õitega |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar