Suvel, juulikuu esimesel päeval, käisin põllulillede ilu pildile püüdmas. Meil on maal pargi taga niit, mida naabripapa kord aastas niidab. Ma ei tea, kui kvaliteetne saak sealt tuleb tema lehmale, küll aga armastan ma neid kooslusi, mis seal õitsevad. Niidu piires on muld erinev, üle poole sellest on suhteliselt viljakas ning selle kooslus pole huvitav. Väiksem osa põllust on väheviljaka saviliiv mullaga ja juuli alguses lööb see aas õitsele. Pildi peale on neid raske püüda, palju raskem, kui suureõielisi aiaõisi. Siiski kutsusid need mustrid seal põllu peal pildistama ja talletan ka mõned pildid siia, et oleks hiljem vaadata. Olen proovinud küll oma pilte korralikult koopiatena säilitada, aga ikkagi kaovad mõned kaustad minu arvutist ära, nagu sööks neid mõni kuri päkapikk.
Madarate valge pilv koos väikse oblika punaga
Oras-tähthein ja harilik kellukas
Harilik kellukas üksikute oblikatega
Lõhnav maarjahein ja jaani-õnnehein
Palju on sellel niidul veel kollast karikakart, härjasilma,harilikku hiirehernest,hõbemaranat, rukkilille, harilikku raudrohtu, harilikku äiatari,kassiristikut ja pinnakatjatest nõmm-liivateed, harilikku käbiheina ja harilikku kukeharja. Pisut harvem kohtab imikat, naistepuna, ussikeelt, kerakellukat ja verevat kukeharja. Tegelikult on neid õitsejaid seal palju-palju, väiksemaõielisi ei jõua tähele panna. Kõrreliste liigiline koosseisu pole ka uurinud väga, silma paistavad vaid põldtimut, üksikud keraheinad ja lõhnav maarjahein.
Kevadel tahan ma kooli iseseisva tööna rajada lilleniidu istutamise teel, kindlasti tuleb see põnev projekt ning saan siin ka sellest kirjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar