reede, 24. juuli 2015

Valge peenra asunikest lähemalt

See on ikka nii põnev, kuidas peenar igal kuul ennast hoopiski uuest küljest näitab. Kevadel, kui püsikud alles oma esimesed lehed lahti rullivad, vaatasin peenart veidi hapu näoga. Ma olin ju sellest teadlik, et ühe korralikus püsilillepeenras haigutab kevadel üks suur must tühi maa, aga ikkagi... Seepärast otsustasin sügisel panna maha peenrasse korraliku koguse liiliaõielisi tulpe, et oleks ka kevadel õisi oodata ja imetleda. Lisaks plaanin linnaaiast ära tuua varreka laugu `Mount Everest`sibulad, kellele teod seal rahu ei anna. Need annaksid mõnusasti kõrgust.
Juuni kuu oli ehk ka peenar õitest veel vaene ja kõrgused madalad. Seepärast plaanin linnaaiast ära tuua varreka laugu `Mount Everest`sibulad, kellele teod seal rahu ei anna. Need annaksid mõnusasti kõrgust.
Kaljumaran - Potentilla rupestris
Aga suve alguse esimesed õitsejad on siin, õitsema hakkasid mai lõpp, juuni algus. Kõikidest liikidest, sortidest juttu ei tee, vaid need, mis rohkem heal või halval moel hinge läinud :) 
1. Kaljumaran (Potentilla rupestris), minu vaieldamatu suve alguse lemmik. Tema õhuline õitepilv võlus oma lihtsusega, kuid õiterohkusega. Õitses tõesti kaua. Ka tema äraõitsenult lisas ta oma kupardega peenrale õhulisust, kuid pidin need siiski maha lõikama, kartes järgmise kevadel lisatööd rohimisel. Oma suureks rõõmuks olin ma istutanud seda peenrasse pika vookleva lainena, nii et oli, mida vaadata. Peale õievarte mahalõikamist jääb temast järgi umbes 15-20 cm lehepuhmas, millel pole ka väga viga.









Mägijumikas - Centaurea montana

2. Mägijumikas (Centaurea montana) `Alba`, ei ole just minu lemmik, ei sobi lihtsalt minu arust siia peenrasse. Mulle ei meeldi see, et ta puhmas lamandub ja varred venivad välja. Positiivne see, et kui tagasi lõigata, kasvatab kiiresti uue puhma ja hakkab uuesti õitsema. Ka väga-väga pikk õitseja. Ei jõudnudki ära oodata, millal ükskord ära õitseb, et tagasi lõigata. Nüüd on ilusad puhmad jälle. Kaalun tema viimist teise peenrasse, või siis istutada hajusamalt tahapoole. Praegune 3 tükki rühmas ei meeldi mulle. Nägin seda ühes külastatud aias alpipeenras hajusalt istutatud, oli päris kena. Muretsema ta väga oma saatuse pärast ei pea, sest mu ämmale ta jällegi meeldib ja tema vikerkaarepeenrad vajavad valgeid laike ka.


Harilik sinilatv -Polemonium caeruleum

3. Harilik sinilatv `Alba` (Polemonium caeruleum)  on päris kenake muidu, aga pole veel väga head kohta leidnud selles peenras. Kui istutada, siis veidi suurema laiguna, peenras neid hetkel vaid kolm. Äraõitsenud õied tasuks pealt maha lõiata, et seemned valmida ei jõuaks, muidu jällegi palju rohimist. 
4. Harilik murtudsüda  (Dicentra spectabilis) `Alba`. Tema õitses muidugi juba mais. Kasvab siin lahjal pinnasel ka päris hästi, praegu veel nooruke, seemik. Õitseb ka väga-väga pikalt, meeldib mulle. Tema jääb siia peenrasse kindlasti.





5. Harilik öölill (Hesperis matronalis)  `Alba`. 
Harilik öölill -Hesperis matronalis
Alustas vara õitsemist ja ka väga väga pikk õitseja. Pole veel seisukohta võtnud tema kohta. Natuke näeb minu jaoks välja kui umbrohi (väga kõrge umbrohi!), samas varaja õitsejana jällegi omal kohal. Näiteks Helen Dilloni aed on Iirimaal öölille kevadel täis, Palusalu aias oli teda ka palju. Mõjub paremini massina, kui üksiku taimena. Kui tegijatel on, siis olen kannatlik ja ootan oma seisukoha võtmisega. Miinuseks muidugi tema puhul see, et lühiealine, plussiks see jällegi, et külvab end ise :D 





Siberi võhumõõk -Iris sibirica



6. Siberi võhumõõk - (Iris sibirica) `Alba`. ilmselt põhiliigi valgeõieline vorm. Meeldib, sest annab peenrasse oma peenete lehtedega puhmaga ilusat kõrgust. Õitses muidugi suhteliselt kiiresti ära kahjuks. Siberi iiriseid tooks siia peenrasse veel, aga selleks peab midagi välja vahetama.
7. Liblikjas kannike (Viola sororia) `Alba`, olen kuskile kaotanud ta pildi, aga minu arust ka tänuväärselt pikk õitseja, lisaks on puhmas ise ilus terve suvi,
8. Metsülane (Anemone sylvestris) ei suuda loobuda, kuid eesreas oma imeliku liikumisega ja madala kasvuga jätab inetu peenraserva. Istutasin teise ritta teiste taimede vahele, kui talle nii meeldib, oleks see parem variant.



 
Harilik tõrvalill -Lychnis viscaria




9.Harilik tõrvalill (Lychnis viscaria) 'Alba` ka täitsa ilus, üks taim rohkem täidisõieline, teine veidi vähem. Loodan, et neid ka järgmine aasta näen, lõikasin pealt kõik maha ja ei jätnud seemneid valmima. 




Hulgalehine lupiin -Lupinus polyphyllus
10. Hulgalehine lupiin ( Lupinus polyphyllus) `Valge rüütel` ja `Cayser` esimene neist teravate küünaldega ning teine tömpidega. Mõlemad sobivad peenrasse oivaliselt :)
Säbar kurereha - Geranium renardii
11. Säbar kurereha (Geranium renardii) sai siia valitud pigem huvitava lehestiku poolest ja seda eesmärki on ta ka täitnud. Õis pole vist tema tugevaim külg


Verev kurereha - Geranium sanguineum
12. Verev kurereha `Album` (Geranium sanguineum), väga meeldib, ainult et mitte väga pikk õitseja






Viljatu kurereha - Geranium x cantabrigiense `Biokovo`

13. Viljatu kurereha  (Geranium x cantabrigiense) `Biokovo`, meeldib ka, kuid miskipärast siin peenras ei taha hästi kasvada. Õitseb küll, kuid lehed viletsad. Ka pean veidi nihutama. Õitseb vereva kurerehaga üheaegselt ja kokku nad ei sobi, verev kurereha tõmbab oma pimestavalt valgete õitega viljatu kurereha ilu maha ( temal lähedalt vaadates õrnroosad).

Ja jätkan seda nimekirja järgmises postituses :)

teisipäev, 14. juuli 2015

Linna aed: terrassi peenar

Teine peenar, mille ma 2013. aasta kevadel rajasin oli ümber puidust terrassi. Terrass on madalam kui ümbritsev pinnas. Selle ümbrusese kujundamisel pidin arvestama ka mitme asjaga: esiteks, siin kasvavad kolm suurt elupuud, mille ümbrus on kuiv, aga seda suvel. Kevadel, talvel ja sügisel on siin jällegi liigniiske, näiteks terrassi servas, sest ilmselt kallakust alla tulev vesi jääb terassi vundamendi äärde pidama. Lisaks kuivusele on elupuude poolses peenras maja vari poolest päevast ja ka elupuude ning õunapuu vari. Sellesse kuiva ja poolvarjulisse peenraossa taimede valik ei läinud kohe esimese hooga nii nagu lootsin. Olen ka sealt taimi välja vahetanud ja ümber tõstnud. Soovisin just õitsevat terrassi ümbrust, mille taimestik oleks parajalt kõrge, et varjata ära elupuude alune tühjus. Algselt sai sinna peenraossa istutatud ühed minu lemmikud, metssalveid (Salvia nemorosa), kes taluvad küll kuivust, kuid venivad varjus välja ja ei näita oma kaunist vormi. Leidsin, et sort `Caradonna` saab siiski seal kuivas ja poolvarjus sininse tooni andmisega hakkama. Seda kuivust ei talunud hästi suur tähtputk (Astrantia major) `Alba`. Tema sordid `Venice` ja `Roma` on aga palju tolerantsemad kuivuse suhtes ja ka lopsakama kasvuga.

Ka selles peenra olen kujundanud roosa-sinistes toonides. Veidi õhulist valget oleks vaja sisse pikkida ja olen selle peenraga enam vähem rahul. Valge all mõtlen ma midagi sellist, mis seemnest minu ühte peenra ossa on end sobitanud, nüüd jääb vaid üle teda hajutada. Kui ise kasvama läks seal, ju ta on siis nende tingimustega rahul :)

 Sinistest annab siin tooni harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), metssalvei ja faasseni naistenõges (Nepeta faassenii) `Walkers Low` ning siberi iirised. 
Faasseni naistenõges `Walkers Low`, viljatu kurereha `Karmina`ja pehme kortsleht
Roosadest viljatu kurereha (Geranium cantabrigiense) `Karmina`, pinnakatteroosid `The fairy` , suure tähtputke roosaõilised sordid ja suve teisel poolel siilikübarad. Pehme kortsleht on oma õitega kontrastiks sinisele. Kui terrassi ümbruse taimed on enam vähem oma õige koha leidnud, siis peenra pisut kaugemad nurgad vajavad veel kriitilist pilku :)

reede, 3. juuli 2015

Valge peenra teine aasta

Ilm on nii palav täna, et varjust välja pista oma nina ei tasu. Leian nüüd aega veidi oma pildistatud taimefotosid vaadata, seniks kuni lapsed lõunaunes. Sellel aastal hakkavad meie valges püsikute peenras taimed juba veidi oma ilu  ja lopsakust näitama.



Selliseid liike ja sorte, kes oma rahulolematusest märku annaks on vähe. Ühed on pojengid ja head hoogu pole sisse saanud ka pikaleheline mailane `Alba`. Mõnelt poolt seda valget peenart pildile püüdes, on see päris kena. Siiski peab ütlema, et nii palju sorte 5x6 meetritalale ilusasti ära sobitada ma ei oska ( vaata eelnevat postitust valgest peenrast). Pilt on liiga kirju, palju on korraga erinevaid õisi ja miski ei tule kenasti esile. Peenar on rahutu ja kordusi on vähe, praegu ka kõrgust minu jaoks vähe. Pehmed kortslehed oma heleroheliste õitega segavad Jaapani sirel muidugi annab pisut kõrgust ja sobiks ka soolotaimeks, kui ta vaid terve suvi õitseks :) Mõtlesin selle peenra stiili siduda ülejäänud pargiga, ning ääristada see madala hekiga, nii umbes 20 cm. See teeks pildi kindlasti rahulikumaks.

 Nüüd oleks vaja ainult hüva nõu, millist taime hekina kasutada. Kahju, et pukspuu nii päikesepõletuse kartlik on, see oleks ideaalne. Okaspuud vist ka ei tahaks, ikka see kevadine päikesepõletuse oht, kuna ise pole siin kevadel silma peal hoidmas. Magesõstrast selline madal hekk? Pigem vist mitte? Ligustrist?  Tore oleks ka sinna lillepeenra keskele leida midagi, mis seoks teda teisest küljest selle suveköögiga, mille sein taga paistab. Mõtlesin näiteks midagi punastes toonides. Võibolla postamendil punane savivaas?