neljapäev, 26. veebruar 2015

Minu teekond siia

Tervitus!
Siin ma nüüd olen, alustamas oma esimest aiajuttu. Kuidas ma siia jõudsin? Viimastel aastatel olen palju sellele mõelnud, mis on minu elus tõeline südame kutsumus. 

Lapsepõlves olin loodusega sinasõber. Mulle meeldis väga põhikoolis ja keskkoolis bioloogia. Ülikooli läksingi bioloogiat õppima just seetõttu, et mind on alati vaimustanud kasvav elu minu ümber, mulle meeldib seda avastada ning nautida. Ja kui ma tagasi mõtlen oma lapsepõlvele, siis taimede(ga) kujundamine on samuti olnud asi, mida olen palju katsetanud. Kui ma päris väike olin, said minu käe läbi mitmed pajupõõsad ümarama vormi. Kevadel jällegi hooldasin ma pokusid, neid kammides ja lõigates. 

Ema mind vist veel suurt aeda kujundama ei lasknud või ei taibanud ma seda küsida, seepärast sai oma kujunduse pisike kraaviperv. Minu kallis linnamamma oli see, kes andis mulle täiesti vabad käed oma suvila lillepeenra kujundamisel, see oli temast ääretult armas. See oli mu esimene suurem projekt. Kui hästi või halvasti see välja tuli, see polegi ju tähtis. Veel mõned suvelillepeenrad mu ema aias ja siis jäi asi soiku. Ma polnud varem seda taibanud, kuni ma oma esimese lapsega koju jäin ning aega oli rohkem, et mõtelda oma elu mineviku ja tuleviku peale. 

Ülikoolis sai bioloogiat õpitud molekulaarsemal tasandil. Töökoht oli ka päris molekulides kinni, välja arvatud kolm aastat koolis õpetajana, mis oli ka suurepärane väljakutse. Ja nüüd olen ma leidnud tee aiakujunduse juurde tagasi.